ja nii siis j22bki

v6i v2hemalt, nii see algab. me oleme j2lle siin saarel. t2hendab, kui v6tta selline pisike maailmakaart, siis me oleme kodumaale ikka suht l2hedal. a imelikuks l2ks asi nii n2dala eest, kui olime siin veetnud juba paar p2eva ja ei olegi s22nset tunnet, etoleks siit kunagi eemal olnud. et nagu oleks k6ik see aeg siin kykitanud. ei mina aru saa..

a asjad l2ksid siis n6nnamoodi. reede ommikul, kuup2evaks oli siis 16 juuni 2006, s6itsime Riinaga Eestimaa p22linna poole. oli hommik nagu iga teine, ei olnudki erilist paanikakybet sees ega midagist.. siis lennujaama.. lennukisse. london. k6ik t2pselt nii nagu olema peab, rahulik ja h22 tunne. lennukil maandumisprobleeme ei olnud, nagu n2ha on, sest j6udsime kenasti kohale..

London. oh. ma ei oska seda linna ikka veel kirjeldada. see on k6ige toredam yldse. jah, mulle meeldib ka Blairgowrie, mu praegune elukoht, ent.. London on ikka miskit hoopis muud:)

k2isime tiba ringi... leidsime telefoniputka. no, kes s22l k2inud, sellel ikka peab olema punase telefoniputkaga pilt..



tjah. siis me n2gime sellist suurt ehitist, milel otsa oli topitud kell..



ja siis oli selline suur imelik ratas, vaateratas nagu. kunagi k2ime 2ra, kui ma sellest hirmust yle saan, et asi kummuli k2ib v6i sel ajal, kui ma seal yleval maa ja taeva vahel k6igun, juppideks laguneb..




siis olid Londonis lisaks teistele toredatele atrakstsioonidele sellised inimesed.

see oli omaette huvitav kogemus.. nad istusid liikumatult, nagu polekski elus, seni kuni keski neile tiba raha poetas, siis hakkas see mees n2iteks kitarri m2ngima. ja peris h2sti veel. oli ka yks neiu, kes etendas liikumatut baleriini, see ehmutas inimesi veel rohkem - on nagu mannekeen, selline kivikuju, ja siis yht2kki hakkab liigutama. ma ikka veel ei saa aru, kuda nad said nii kaua yhes poosis olla.. :S

ahm. p2ev Londonis oli tore. seda tuleb korrata:) siis ootas meid ees 9h bussis6it Perthi, kuhu Russell (meite eelmise aasta k6ikse parem j2relvaataja) meile vastu tuli ja kodo t6i. teda n2ha yle mingi 10ne kuu oli nagu.. tundus nagu oleks temaga h22d aega j2etud alles eila.. v6i siis maksimaalselt n2dala eest.. a seda tunnet kyll ei olnud, et mitmed kuud on m88dunud. meie suureks r88msk ol Russellil kaasas ka Natasha, ja k6ik tundus korraga h22. istusime Macis, j6ime kohvi ja manustasime j22tisekokteili, asjad olid t2pselt nii, nagu olema pidid. selline hea suur rahu laotus k6igi yle:)